Siberi haski on tiheda aluskarva, keskmise suuruse ja suure taluvusega kompaktne kelgukoer. Siberi haski aretati töö jaoks, kes suudab mõõduka kiirusega vedada kergemaid koormusi üle pikkade külmunud vahemaade. Kiire ja nobeda jalaga haski on tuntud oma võimsa, kuid pealtnäha pingutuseta jooksu poolest.

Kehakujult on ta graatsiline, keskmise suuruse ja kergema kaaluga (27 kg) ning väiksem kui nende jässakas sugulane Alaska malamuut. Mandlikujulised silmad võivad koeral olla pruunid või sinised ja mõnikord ka erinevat värvi, mis annab talle sõbraliku ja isegi kelmika välimuse.

Haski on väga sõbralik, samas ka nõudlik ja väärikas. Ta on sündinud karjas elama, seetõttu naudib ta pereelu ja saab teiste koertega hästi läbi. Sünnipärane sõbralikkus muudab ta ükskõikseks valvekoeraks.

Haski on energiline ja seetõttu ei suuda ta väikeloomade tagaajamisele vastu panna, seega on turvaline jooksuruum hädavajalik.

Tõu atraktiivne omadus: loomult puhas ja niinimetatud koera lõhn peaaegu puudub.

MIDA PEAB MEELES PIDAMA SIBERI HASKI EEST HOOLITSEMISEL

Siberi haski omamine ei ole ainult privileeg, see on vastutus.

Talle ei piisa ainult toidust ja peavarjust, ta väärib jäägitut pühendumist. Kui võtate koera oma ellu, peab mõistma tema omandiõigusega kaasnevat kohustust.

TERVIS

Õnneks on Siberi haski suhteliselt terve tõug.

Eesti Siberi Husky Ühingu poolt koostatud aretuserinõuetes on märgitud enim esineda võivad levinumad haigused: pärilikud silmahaigused (hallkae, katarakt, sarvkesta puudulikkus), puusaliigese düsplaasia ja epilepsia. Nende osas on soovituslik enne aretuses kasutamist teha koerale terviseuuringud. Vastutustundlikud kasvatajad kontrollivad pidevalt ise ja ka loomaarsti juures oma aretuskoerte tervist, et tagada tugevad ja hea tervisega järeltulijad.

Töötavate siberlaste omanikud jälgivad igat koera tähelepanelikult ja nad tunnevad kindlasti ära, kui midagi lihtsalt õige pole. Eeliseks on, kui töökoertega tegeleb tuttav loomaarst.

GROOMIMINE

Siberi haskit peetakse looduslikuks tõuks. Ta on märkimisväärselt isepuhastuv ja vajab sageli vaid mõnda vanni aastas, tihemini siis, kui käiakse näitustel.

Siberlastel on kahekordne karvkate: alus- ja pealiskarv. Aluskarv heidetakse maha kaks korda aastas. Iganädalased harjamised aitavad karvkatte ja naha heas seisukorras hoida, oluline on vana karvkatte pidev kammimine.

Hoolikat tähelepanu peab pöörama küünte pikkusele, need tuleb hoida kärbitud, et vältida jalgadele tekkivaid probleeme. Töökoertel kuluvad küüned joostes iseenesest ja ei pruugi vajada lõikamist.

LIIKUMINE

Haski on aktiivne ja sportlik, kes vajab palju trenniaega. Ta on kõige õnnelikum siis, kui saab palju joosta ja ta teebki seda igal võimalusel. Seega on ülioluline hoida koer rihma otsas, rakmetes või aiaga piiratud hoovis. Regulaarne treenimine tugevdab sidet koera ja omaniku vahel. Hõivatud ja tegus haski on õnnelik ja terve.

See tõug kohaneb väga hästi ka linnakeskkonnas elava inimese juures, kui talle pakutakse igapäevaseid pikki jooksu-, matka- ja jalutuskäike. Ta on väga sotsiaalne ja vajab regulaarselt inimeste või teiste koerte seltskonda.

TREENING

Kõik tõud saavad kasu varasest sotsialiseerumisest, põhilisest kuulekuskoolitusest ja heade kommete õppimisest. Siberi haski pole erand. Omanik, kes soovib oma koeraga veosporti/tööd teha, nõuab tema koolitamine tunde pühendumist ja kannatlikkust. Saadaval on mitmeid häid raamatuid ja ajakirju, mis annavad nõu ja teavet alustamiseks. Parim lähenemisviis on muuta kõik treeningharjutused lõbusaks nii koerale kui ka koerajuhile. Kõige tähtsam on meeles pidada, et siberlastel on ülitugev soov joosta.

TOITMINE

Kvaliteetne koeratoit on haski terve naha ja karvkatte jaoks hädavajalik. Toidunormi tuleb kohandada töötavale või sportivale siberlasele vastavalt aktiivsuse tasemele. Suvekuudel võib proteiini ja rasva sisaldus toidus olla 50 protsenti väiksem kui talvel. Talvel aga peab proteiinisisaldus toidus olema vähemalt 32 protsenti.

Iga koera tuleb eraldi jälgida ja toidu kogus kohandada vastavalt vajadusele.

Tuleb olla ettevaatlik, et koera mitte üle toita. Jälgima peab iga koera kaalu ja olema valiv toidulisandite suhtes.

KUUS ASJA, MIDA PEAD TEADMA SIBERI HASKI KOHTA

1. Ta on seltsiv olend nagu laps – seltskond on tal veres. Ta on ennekõike armastav ja õrn koer, kes pakub omanikule vastu palju kiindumust ja armastust. Ta saab lastega hästi hakkama (jälgima ikka peab!) ja võõraste suhtes on sõbralik. Sel põhjusel ei soovita ma teda valvekoeraks, sest tõenäoliselt tervitab ta sissetungijat pigem saba liputamise kui ähvardava poosiga. Siberi haskit ei tohiks liiga kauaks üksi jätta, talle meeldib karjaelu.

2. Ta vajab palju trenni. Nagu Alaska haski ja malamuut kasvatati ka Siberi haski kauba vedamiseks, mis tähendab, et tal on väga suur energia ning ta on harjunud palju ja pidevalt tegevuses olema. Täiskasvanuna vajab ta vähemalt üks tund jõulist treeningut päevas. Ta sobib suurepäraselt sportlikule inimesele.

3. Talle meeldib tööd teha. Tasub investeerida veovarustusse, et täita vajadus töö järele. Millegi vedu ja kaalu kandmine rahuldab tema instinktid, sealjuures põletab ka rohkem energiat!

4. Ta vajab palju hooldust! Lisaks igapäevasele karva ajamisele vahetab haski aluskarva kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. See tähendab, et sel ajal lendavad karvad kogu aeg ringi ja panevad teie kannatlikkuse proovile. Hea, kui tolmuimeja on käepärases kohas!

5. Ta on andekas põgenemiskunstnik! Ta suudab kiiresti joosta (kuni 40 km/h). Kuni ta ei kuula käsklust „Siia!”, siis soovitame teda hoida kindlalt rihma otsas, sest kui ta lahti pääseb, on teda kätte saada ülikeeruline! Veel üks hoiatus – ta võib kõrgele hüpata, isegi üle väga kõrgete aedade. Tema põgenemise takistamiseks peab veenduma, et aed ja/või aedik on vähemalt kaks meetrit kõrge. Ja kolmas hoiatus – ta on osav ja järjepidav kaevaja. Üks tee vabaduse poole joosta on aediku alt tunnel kaevata. Seetõttu soovitame kas aediku sügavamale maasse kaevata või kindlamale pinnasele paigaldada. Kui haskiga piisavalt treenida, siis tõenäoliselt ei põgene ta jalutuskäikudel, üle aia ja aia alt, sest tema liikumisvajadus on rahuldatud.

6. Ta vajab tugevat karjajuhti. Teadaolevalt on ta väga kangekaelne, isepäine ja sõltumatu ning tema treenimine võib olla keeruline, eriti esmakordsel omanikul. Reeglid peavad olema kindlalt paika pandud juba kutsikaeast saati. Ennast peab kehtestama karja juhina ning olema autoriteetne ja järjekindel. Haskil on tugev karjainstinkt ja kui ta ei näe teid juhina, võib ta proovida end ise karja juhina kehtestada, mis võib kaasa tuua soovimatu käitumise. Kui peres on laps, siis on eriti oluline õpetada oma siberlasele, et ta on hierarhias teie ja teie perekonna all. Ta peab teie last austama. Kunagi ei tohi lubada tal lapse peale üles hüpata, teda näksida ega tema peale uriseda. Samamoodi peab laps õppima reegleid järgima: ta ei tohi koera karvadest, sabast ega kõrvadest tõmmata.