ALWAYS WINS VIGO FOR ERLE

AGIRREGOIKOA NICKELBACK - EST-01834/22 - NIKI

s. 18.02.2022 i. Always Wins Vigo For Erle e. Agirregoikoa DiiDii värvus: Aguuti Genotüüp: E/- ky/ky aw/- B/- või Em/- ky/ky aw/- B/- lookuse haplotüüp: VP2 HCP2

Aguuti on esivanemate fenotüüp ja on tänapäevaste hallhuntide seas kõige levinum. See värvus on tingitud erinevate geenide alleelide kombinatsioonist, mis annab vöödilise karva. Siberis on kaks genotüübikombinatsiooni, mis annavad selle värvi pealpool, kuid nende genotüüpide vahel on väikesed fenotüübilised erinevused, mis põhjustavad selle värvi varieerumist. Em aguutil on vähemalt nina ja huulte ümber tugev must mask, kuid see võib ulatuda ka silmadele. Nende genotüüpidega karvadel võib olla kaks kuni viis+ laineala. Nende genotüüpide pigmendi ümberlülitumist võivad mõjutada paljud tegurid, nagu vanus, toitumine, karvkatte pikkus, aastaaeg, tervis jne.

NIKELBACK oli kohe sündides minu lemmik, niipea kui teda nägin ütlesin, et ta on minu :) NIKI on väiksest saati olnud väga ilmekas, leplik ja sõbralik kõigiga. Kui kuskil käib mäng siis kindlasti on NIKI seal osaline. Isegi teise pesakonna kutsikatega on sõber ja elavadki koos Willy Wonkaga ühes kennelis. Mängupartnerid on õde Ellu ja sõber Willy Wonka. Palja silmaga ei näe aga kaamera võtab kiirvõttega ülesse selliseid ilmeid, et mine hulluks. Kutsun teda vahepeal jänkupoisiks sest kellelgi ei ole nii pikki tagumisi koibi kui NIKIL. Kui kõndides tunnen, et kellegi pea pannakse mulle pihku siis võin silmad kinni öelda, et see on NIKI kes oma paisid tuli küsima, neid ta ka saab ohtralt. :)

AGIRREGOIKOA LUCKNAM PARK - "Hei Hopsti Väikevend"

EST-02553/20 s. 29.03.2020 i. Always Wins Vigo For Erle e. Arctic Storm

Hopsti on koer kelle ees pean vabandust paluma. Kui ta sündis oli ta väike ja äbarik, sellepärast hakkasin teda Väikevennaks kutsuma. Kahe kuuselt otsustasin Hopsti ära müüa, ostja oli Venemaalt, kui 2020 aastal puhkes esimene koroona pandeemia ja piirid Venemaaga suleti, otsisin transporti maa-alt ja maa-pealt, kuid asjata, piirid olid raudsed, uut omanikku ma aktiivselt enam ei otsinud ja nii jäi Hopsti mulle. Koer kellest ma ei oodanud palju, koer kes jäi müümata, koer kes iseloomu ega välimuse poolest mu lemmik ei olnud, koer kes noris pidevalt teistega tüli, koer kes kargutas kõike mis liigub, koer kes oli pigem arg, koer kes käsklustest välja ei teinud, koer kes...jne. Nüüd pean oma sõnu sööma ja Hei- Hopsti, palun kõigi mõtete eest vabandust, võtan kõik sõnad tagasi - sa oled parim! Kõik eelpool loetletud miinused muutusid päeva pealt nagu võluvitsaga löödult plussideks. Küsite kuidas? Vastus - ma ei tea. Nagu oleks õhtul keegi sõrmi nipsutanud ja hommikul oli teistsugune koer. Nii kiiret teist pole olemas! Hei hopstit kutsun veel ruuduliseks koeraks, ta on kõige ruudulisem koer minu kennelis :)